Ülesanne 4

Tugitehnoloogia

Käesolevas blogipostituses võrdlen helikirja ja punktkirja. Valisin just need kaks vahendit, sest olles käinud praktikal eelkõige asutustes, kus üldjuhul nägemisvaegustega inimesi eriti ei leidu, on minu teadmised neile pakutavatest abivahenditest üsna kasinad. Seega otsustasin ennast just nende vahenditega veidikene rohkem kurssi viia. Usun, et puutun tulevikus nägemisvaegustega inimestega üsna palju kokku ning siis on ju hea, et olen nende vahenditega ka veidikene tuttavam.

Helikiri on tekst, mis on esitatud kõnes. See on nägemispuudega inimeste jaoks üsna oluline abivahend, sest just helikirjas on loetud nägemispuudega inimeste jaoks palju raamatuid. Neid heliraamatuid on võimalik kuulata erinevatelt internetiaadressitelt ninga laenutada ka raamatukogudest. MTÜ Helikiri on asutus, mis pakub nägemispuudega inimestele võimalust kuulata heliraamatuid arvuti abil interneti vahendusel. MTÜ Helikiri alustas oma tegevust juba 1986 aastal. Siis loeti sisse heliajakiri „Tamula“
Suur hulk helikirjas raamatuid on olemas Eesti Pimedate Raamatukogus. Seal leidub lisaks teistele ka näiteks K. Ristikivi, J.F. Cooperi, R. Kaugvere, A. Mägi ja J.R.R. Tolkieni teoseid.
Helikirja loetud raamatute arv suureneb raamatukogus pidevalt, see annab nägemispuudega inimestele võimaluse tutvuda paljude erinevate ilukirjanduslike teostega.

Punktkiri ehk Braille´i kiri on rahvusvaheline reljeefsetest punktidest koosnev kiri. Punktkirja loetakse sõrmede abil. Seda kirjutatakse paksule paberile käsitsi vastava tahvli ja spetsiaalse kirjutusvahendi, stihvti, abil või punktkirja kirjutusmasinaga või trükitakse arvuti abil punktkirjaprinteriga. Nagu enne mainitud, vajavad punktikirjaprinterid eripaberit ning tekitavad küllalt palju müra. Võrreldes tavaprinteriga on need ka võrdlemisi aegalsed. Punktkirjaprinter suudab printida kuni 2000 tähemärki minutis, tavaprinter teeb sama arvu tavasuuruses tähemärke sekunditega. (K. Kikkas 2009) Olgugi, et punktkirjaprinter on aeglasem kui tavaprinter, on see nägemispuudega inimeste jaoks vägagi tähtis ese. Punktkirja kirjutamiseks on arvutitel olemas erilised klaviatuurid. Braille kirjasüsteem võimaldab pimedail lugeda ja kirjutada, andes neile seeläbi võimaluse edukalt õppida, tegelda huvipakkuvate alade ja valdkondadega ( kirjandus, muusika, keeled jne.) ja tagades parema juurdepääsu vajaminevale informatsioonile. Braille  ehk punktkiri annab pimedaile seega võimaluse tegelda vaimse tööga. Seepärast on punktkirjal nägemispuudeliste integreerimisel määrav osatähtsus. Eestis võeti braille´i kiri ametlikult kasutusele aastal 1883, sest siis loodi Tallinna pimedate kool. (Kals, A. "Eesti pimedate õpetamise ajalugu").

Kokkuvõtteks leian ma, et punktkiri ja helikiri on nägemispuudega inimeste jaoks hädavajalikud abivahendid. Tänu neile on võimalik ka nägemispuudega inimestel tutvuda erinevate ilukirjanduslike teoste ning ka muude kirjutistega.

Kasutatud kirjandus:

1. Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehekülg http://www.epr.ee/sisu/ (06.09.2010)
2. Pimedate Infoühing Helikiri kodulehekülg http://www.helikiri.ee/?sisu=abivahendid (06.09.2010)
3. Kals, A.(1999) Eesti pimedate õpetamise ajalugu. Tartu: Eesti Pimedate Muuseum
4. Kikkas, K. ( 2009) Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/tugitehnoloogia http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia ( 06.09.2010)