Seekordseks ülesandeks on meil kirjutada enesehinnang läbitud kursuse kohta. Toetuda paluti kolmele punktile, milleks olid:
1. Mida ma õppisin (ära)?
2. Miks oli see õppimine hea või vajalik mulle?
3. Mis aitas mul õppida?
Seega alustan siis oma analüüsi. Selle kursuse raames õppisin ma tohutult palju. Miks see kursus oli mulle vajalik? Kuna olen üsna arvutikauge inimene, siis esialgselt tundus mulle antud kursus vägagi hirmutav. Kartsin, et ei jõua teiste tempoga sammu pidada ja jään omadega hätta. Oma suureks rõõmuks saan tõdeda, et eksisin. Kogu materjal seletati meile väga rahulikult ja loogiliselt lahti, õppejõud oli alati abivalmis ja vastas kõigile küsimustele. Usun, et see õppimine oli vajalik mulle just selleks, et muuta mind veidikenegi arvutilähedasemaks inimeseks ja viia mind kurssi ka kodulehe tegemisega. Erinevad ülesanded, mis meile selle kursuse raames anti, arendasid meid paljudest erinevatest piirkondadest, olgu selleks siis tõepoolest oma veebilehe tegemine, erivajadustega inimestele mõeldud tarkvaraga tutvumine või mõne võõra veebilehe hindamine.
Mida ma selle kursuse raames õppisin? Väga palju õppisin tegema iseseisvat tööd. Kuna meil pole enne olnud kursusi, mis on pooleldi veebipõhised, siis polnud ma harjunud nii suurel hulgal iseseisvat tööd tegema, harjumuspärane on ju enamus ülesandeid juba loengus ära teha. Õppisin nägema IT rolli ka erivajadusega inimese silme läbi, tutvusin erinevate erivajadustega inimestele mõeldud tarkvaraga. Kindlasti oli minu suurimaks õppetunniks veebilehe koostamine, see oli midagi, mida algselt ületamatuks takistuseks pidasin. Õnneks siiski eksisin.
Mis aitas mul õppida? Õppida aitas mul abivalmis õppejõud, kes oli nõus igale küsimusele vastama. Kindlasti aitasid mul õppida ka materjalid, mis olid meie loengu veebikeskkonnas üleval, ka veebikeskkond ise oli ülimalt kasulik. Väga meeldis mulle see, et alati oli võimalus ka teiste õpilaste ajaveebe ja tehtud töid vaadata. Ka minu kursusekaaslased olid väga abivalmid, kohe kui keegi midagi ei osanud, olid kõik nõu ja jõuga abiks.
Kokkuvõtteks leian ma, et antud kursus oli väga asjalik ja mulle ülimalt kasulik. Olen väga rahul, et meie õppekavas antud kursus sees on.
Sunday, October 24, 2010
Sunday, October 17, 2010
Ülesanne 5.
Meie viiendaks ülesandeks oli analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte. See on väga huvitav ülesanne just selletõttu, et me kõik oleme pidanud kodulehe tegema ning kõik teame kuivõrd vaevanäudev see ülesanne oli. Mina valisin analüüsimiseks Carmeni kodulehe, mis asub aadressil:
http://web.zone.ee/kcarmeneep/
Valisin Carmeni kodulehe, sest mulle jäi juba eelnevates loengutes silma, et tema sai antud ülesandega meie grupist kõige paremini hakkama, seega leian et tema koduleht on meie grupi kodulehtedest nn. „musternäidis“ ja me kõik võiksime tema kodulehe kujundusest õppust võtta.
Carmeni kodulehe teemaks on rehabiliteerimine, mis on ka üsnagi palju seotud meie erialaga. Koduleht oli väga kompaktne, kogu seal olev tekst oli väga asjalik ja annab lugejale kindlasti hea ülevaate rehabiliteerimise olemusest.
Kodulehe kujundus on lihtne ja loogiline. Kirjastiiliks on Times New Roman ning fondisuurus on 12. Tekst on paigutatud lehel vasakusse äärde. Taustavärviks on valitud roheline, ning teksti värviks kollane. See teeb teksti jälgimise üsnagi hõlpsaks.Täidetud on ka nõuded, mis meile kodulehe tegemisel esitati: kolm omavahel lingitud faili, kolm graafilist elementi ning ühine CSS-fail.
Kontrollisin kodulehe standardsust ka validaatori abil. Kasutasin http://validator.w3.org/ validaatorit ning Carmeni koduleht läbis validaatori edukalt. Carmeni tehtud koduleht on erivajadustega inimestele kasutamiseks sobiv. Kokkuvõtteks võib öelda, et Carmen on antud ülesandega vägagi edukalt hakkama saanud.
http://web.zone.ee/kcarmeneep/
Valisin Carmeni kodulehe, sest mulle jäi juba eelnevates loengutes silma, et tema sai antud ülesandega meie grupist kõige paremini hakkama, seega leian et tema koduleht on meie grupi kodulehtedest nn. „musternäidis“ ja me kõik võiksime tema kodulehe kujundusest õppust võtta.
Carmeni kodulehe teemaks on rehabiliteerimine, mis on ka üsnagi palju seotud meie erialaga. Koduleht oli väga kompaktne, kogu seal olev tekst oli väga asjalik ja annab lugejale kindlasti hea ülevaate rehabiliteerimise olemusest.
Kodulehe kujundus on lihtne ja loogiline. Kirjastiiliks on Times New Roman ning fondisuurus on 12. Tekst on paigutatud lehel vasakusse äärde. Taustavärviks on valitud roheline, ning teksti värviks kollane. See teeb teksti jälgimise üsnagi hõlpsaks.Täidetud on ka nõuded, mis meile kodulehe tegemisel esitati: kolm omavahel lingitud faili, kolm graafilist elementi ning ühine CSS-fail.
Kontrollisin kodulehe standardsust ka validaatori abil. Kasutasin http://validator.w3.org/ validaatorit ning Carmeni koduleht läbis validaatori edukalt. Carmeni tehtud koduleht on erivajadustega inimestele kasutamiseks sobiv. Kokkuvõtteks võib öelda, et Carmen on antud ülesandega vägagi edukalt hakkama saanud.
Wednesday, October 6, 2010
Ülesanne 4
Tugitehnoloogia
Käesolevas blogipostituses võrdlen helikirja ja punktkirja. Valisin just need kaks vahendit, sest olles käinud praktikal eelkõige asutustes, kus üldjuhul nägemisvaegustega inimesi eriti ei leidu, on minu teadmised neile pakutavatest abivahenditest üsna kasinad. Seega otsustasin ennast just nende vahenditega veidikene rohkem kurssi viia. Usun, et puutun tulevikus nägemisvaegustega inimestega üsna palju kokku ning siis on ju hea, et olen nende vahenditega ka veidikene tuttavam.
Helikiri on tekst, mis on esitatud kõnes. See on nägemispuudega inimeste jaoks üsna oluline abivahend, sest just helikirjas on loetud nägemispuudega inimeste jaoks palju raamatuid. Neid heliraamatuid on võimalik kuulata erinevatelt internetiaadressitelt ninga laenutada ka raamatukogudest. MTÜ Helikiri on asutus, mis pakub nägemispuudega inimestele võimalust kuulata heliraamatuid arvuti abil interneti vahendusel. MTÜ Helikiri alustas oma tegevust juba 1986 aastal. Siis loeti sisse heliajakiri „Tamula“
Suur hulk helikirjas raamatuid on olemas Eesti Pimedate Raamatukogus. Seal leidub lisaks teistele ka näiteks K. Ristikivi, J.F. Cooperi, R. Kaugvere, A. Mägi ja J.R.R. Tolkieni teoseid.
Helikirja loetud raamatute arv suureneb raamatukogus pidevalt, see annab nägemispuudega inimestele võimaluse tutvuda paljude erinevate ilukirjanduslike teostega.
Punktkiri ehk Braille´i kiri on rahvusvaheline reljeefsetest punktidest koosnev kiri. Punktkirja loetakse sõrmede abil. Seda kirjutatakse paksule paberile käsitsi vastava tahvli ja spetsiaalse kirjutusvahendi, stihvti, abil või punktkirja kirjutusmasinaga või trükitakse arvuti abil punktkirjaprinteriga. Nagu enne mainitud, vajavad punktikirjaprinterid eripaberit ning tekitavad küllalt palju müra. Võrreldes tavaprinteriga on need ka võrdlemisi aegalsed. Punktkirjaprinter suudab printida kuni 2000 tähemärki minutis, tavaprinter teeb sama arvu tavasuuruses tähemärke sekunditega. (K. Kikkas 2009) Olgugi, et punktkirjaprinter on aeglasem kui tavaprinter, on see nägemispuudega inimeste jaoks vägagi tähtis ese. Punktkirja kirjutamiseks on arvutitel olemas erilised klaviatuurid. Braille kirjasüsteem võimaldab pimedail lugeda ja kirjutada, andes neile seeläbi võimaluse edukalt õppida, tegelda huvipakkuvate alade ja valdkondadega ( kirjandus, muusika, keeled jne.) ja tagades parema juurdepääsu vajaminevale informatsioonile. Braille ehk punktkiri annab pimedaile seega võimaluse tegelda vaimse tööga. Seepärast on punktkirjal nägemispuudeliste integreerimisel määrav osatähtsus. Eestis võeti braille´i kiri ametlikult kasutusele aastal 1883, sest siis loodi Tallinna pimedate kool. (Kals, A. "Eesti pimedate õpetamise ajalugu").
Kokkuvõtteks leian ma, et punktkiri ja helikiri on nägemispuudega inimeste jaoks hädavajalikud abivahendid. Tänu neile on võimalik ka nägemispuudega inimestel tutvuda erinevate ilukirjanduslike teoste ning ka muude kirjutistega.
Kasutatud kirjandus:
1. Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehekülg http://www.epr.ee/sisu/ (06.09.2010)
2. Pimedate Infoühing Helikiri kodulehekülg http://www.helikiri.ee/?sisu=abivahendid (06.09.2010)
3. Kals, A.(1999) Eesti pimedate õpetamise ajalugu. Tartu: Eesti Pimedate Muuseum
4. Kikkas, K. ( 2009) Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/tugitehnoloogia http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia ( 06.09.2010)
Käesolevas blogipostituses võrdlen helikirja ja punktkirja. Valisin just need kaks vahendit, sest olles käinud praktikal eelkõige asutustes, kus üldjuhul nägemisvaegustega inimesi eriti ei leidu, on minu teadmised neile pakutavatest abivahenditest üsna kasinad. Seega otsustasin ennast just nende vahenditega veidikene rohkem kurssi viia. Usun, et puutun tulevikus nägemisvaegustega inimestega üsna palju kokku ning siis on ju hea, et olen nende vahenditega ka veidikene tuttavam.
Helikiri on tekst, mis on esitatud kõnes. See on nägemispuudega inimeste jaoks üsna oluline abivahend, sest just helikirjas on loetud nägemispuudega inimeste jaoks palju raamatuid. Neid heliraamatuid on võimalik kuulata erinevatelt internetiaadressitelt ninga laenutada ka raamatukogudest. MTÜ Helikiri on asutus, mis pakub nägemispuudega inimestele võimalust kuulata heliraamatuid arvuti abil interneti vahendusel. MTÜ Helikiri alustas oma tegevust juba 1986 aastal. Siis loeti sisse heliajakiri „Tamula“
Suur hulk helikirjas raamatuid on olemas Eesti Pimedate Raamatukogus. Seal leidub lisaks teistele ka näiteks K. Ristikivi, J.F. Cooperi, R. Kaugvere, A. Mägi ja J.R.R. Tolkieni teoseid.
Helikirja loetud raamatute arv suureneb raamatukogus pidevalt, see annab nägemispuudega inimestele võimaluse tutvuda paljude erinevate ilukirjanduslike teostega.
Punktkiri ehk Braille´i kiri on rahvusvaheline reljeefsetest punktidest koosnev kiri. Punktkirja loetakse sõrmede abil. Seda kirjutatakse paksule paberile käsitsi vastava tahvli ja spetsiaalse kirjutusvahendi, stihvti, abil või punktkirja kirjutusmasinaga või trükitakse arvuti abil punktkirjaprinteriga. Nagu enne mainitud, vajavad punktikirjaprinterid eripaberit ning tekitavad küllalt palju müra. Võrreldes tavaprinteriga on need ka võrdlemisi aegalsed. Punktkirjaprinter suudab printida kuni 2000 tähemärki minutis, tavaprinter teeb sama arvu tavasuuruses tähemärke sekunditega. (K. Kikkas 2009) Olgugi, et punktkirjaprinter on aeglasem kui tavaprinter, on see nägemispuudega inimeste jaoks vägagi tähtis ese. Punktkirja kirjutamiseks on arvutitel olemas erilised klaviatuurid. Braille kirjasüsteem võimaldab pimedail lugeda ja kirjutada, andes neile seeläbi võimaluse edukalt õppida, tegelda huvipakkuvate alade ja valdkondadega ( kirjandus, muusika, keeled jne.) ja tagades parema juurdepääsu vajaminevale informatsioonile. Braille ehk punktkiri annab pimedaile seega võimaluse tegelda vaimse tööga. Seepärast on punktkirjal nägemispuudeliste integreerimisel määrav osatähtsus. Eestis võeti braille´i kiri ametlikult kasutusele aastal 1883, sest siis loodi Tallinna pimedate kool. (Kals, A. "Eesti pimedate õpetamise ajalugu").
Kokkuvõtteks leian ma, et punktkiri ja helikiri on nägemispuudega inimeste jaoks hädavajalikud abivahendid. Tänu neile on võimalik ka nägemispuudega inimestel tutvuda erinevate ilukirjanduslike teoste ning ka muude kirjutistega.
Kasutatud kirjandus:
1. Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehekülg http://www.epr.ee/sisu/ (06.09.2010)
2. Pimedate Infoühing Helikiri kodulehekülg http://www.helikiri.ee/?sisu=abivahendid (06.09.2010)
3. Kals, A.(1999) Eesti pimedate õpetamise ajalugu. Tartu: Eesti Pimedate Muuseum
4. Kikkas, K. ( 2009) Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/tugitehnoloogia http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia ( 06.09.2010)
Subscribe to:
Posts (Atom)