Thursday, November 4, 2010

Ülesanne 6.

Otsustasin analüüsida suhtlusportaali Orkut. Kindlasti on see suhtlusportaal analüüsijate hulgas väga populaarne, kuid otsustasin lisaks tavalisele analüüsile vaadata Orkuit ka veidi teistsuguse nurga alt ja võrrelda seda portaali tema ühe suurima konkurendi- Facebookiga.
Alustan oma analüüsi üldise informatsiooniga Orkuti kohta, seejärel analüüsin antud suhtlusportaali neljast erinevast aspektist- Isiklik informatsioon, Kohalolek, Suhted ja Jagamine. Lõpetuseks võrdlen Orkutit ja Facebooki.
Üldinfo:
Orkut on Google'i poolt arendatav suhtlusvõrgustik, mille eesmärgiks on olla kohaks, kus kasutajad saavad uute sõpradega kohtuda ja omavahel suhelda. Lisaks on seal olemas ka community'd ehk kogukonnad, mis ühendavad erinevaid kasutajaid. Kuni 2006. aasta oktoobrini sai orkutiga liituda ainult siis, kui olemasolev kasutaja kutsus. Nüüdseks pole liitumiseks kutset vaja.Sait hakkas tööle 22. jaanuaril 2004.(http://et.wikipedia.org/wiki/Orkut).

Isiklik info-
Orkutis on igal inimesel oma nimi, mille järgi teda saab võrgus üles leida. Pole kohustuslik panna oma ees- ja perekonnanime, võib panna ka näiteks oma hüüdnime, et varjata oma tegelikku identiteeti. Profiili on võimalik kirjutada oma suhtestaatus, hobid, poliitilised vaated, huumor, lemmikfilmid, lemmiktoit jne.
Kohalolek – Orkutis saab eristada inimesi, kes on hetkel lehel aktiivsed ja kes on eemal või offline sotsiaalvõrgustikku ehitatud messengeri olekute abil. Seega pole vaja inimestega tavamessengeris suhelda, seda saab ka otse orkutis teha. Lisaks on võimalik sõpradele ka „scrappida“ ehk teateid kirjutada. Võimalus on ka tavakirja saata.
Suhted – Orkutis saab iga inimene ise endale sõpru valida. Seega on võrgustik suhteliselt turvaline, iga inimene sinuga suhelda ei saa. Ainult need, kelle oled enda sõbraks aksepteerinud. Sõbrad saab asetada erinevatesse kategooriatesse (sõbrad, parimad sõbrad, töökaaslased, sugulased)
Jagamine – Orkutis on jagamiseks palju erinevaid võimalusi. Jagada saab fotosid nii endast kui ka asjadest/kohtadest/hobidest ja muust, mis inimese jaoks tähtis on. Lisada on võimalik ka erinevaid videosid, olgu need siis filmitrailerid, muusikavideod või isetehtud koduvideod. Olemas on ka kommuunid, kus saab jagada teemakohaseid ideid ja isiklikke arvamusi.

Orkut VS Facebook:

Otsustasin, et võrdlus Facebookiga oleks asjakohane, sest viimasel ajal olen täheldanud, et paljud minu sõbrad- tuttavad on Orkutist Facebooki „üle kolinud“. Seega võib öelda, et Facebook on Orkuti üks suurimaid konkurente. Ka mina ise olen hakanud Facebooki rohkem kui Orkutit külastama. Üldjoontes on Facebookis ja Orkutis vägagi sarnased funktsioonid ja võimalused, kuid Facebooki suhtluskeskkonna lisarakendusteks on ka mängud ja erinevad meelelahutuslikud testid, mida enamik kasutajatest vägagi usinalt kasutavad. Need lisad võivad tunduda esmapilgul küll väiksed ja tähtsusetud, kuid tegelikkuses on neil kasutajate juurdemeelitamisel suur mõju. Ka Facebooki kujundus on minu arvates ilusam kui Orkutil. Taustavärv on selgem ja fotoalbumid, informatsioon ja videod on palju loogilisemalt asetatud ning kergemini kättesaadavad. Ka Facebooki on lisatud messengeri- tüüpi rakendus, seega on ka selles suhtlusportaalis väga kerge sõprade-tuttavatega suhelda. Veel üheks Facebooki eeliseks Orkuti ees on see, et Facebookil on rohkem kasutajaid ning see on maailma mastaabis tuntum ja laialtlevinum kui Orkut. Praegusel hetkel tundub, et Orkuti kunagised hiilgeajad on läbi ja üha rohkem inimesi hakkab just Facebooki kasutama.

Kasutatud kirjandus


1. http://et.wikipedia.org/wiki/Orkut (04.11.2010)
2. Kaido Kikkas (2010). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Internetisuhtlusest
3. http://www.orkut.com/About.aspx (04.11.2010)

Sunday, October 24, 2010

Enesehinnang läbitud kursuse kohta

Seekordseks ülesandeks on meil kirjutada enesehinnang läbitud kursuse kohta. Toetuda paluti kolmele punktile, milleks olid:
1. Mida ma õppisin (ära)?
2. Miks oli see õppimine hea või vajalik mulle?
3. Mis aitas mul õppida?

Seega alustan siis oma analüüsi. Selle kursuse raames õppisin ma tohutult palju. Miks see kursus oli mulle vajalik? Kuna olen üsna arvutikauge inimene, siis esialgselt tundus mulle antud kursus vägagi hirmutav. Kartsin, et ei jõua teiste tempoga sammu pidada ja jään omadega hätta. Oma suureks rõõmuks saan tõdeda, et eksisin. Kogu materjal seletati meile väga rahulikult ja loogiliselt lahti, õppejõud oli alati abivalmis ja vastas kõigile küsimustele. Usun, et see õppimine oli vajalik mulle just selleks, et muuta mind veidikenegi arvutilähedasemaks inimeseks ja viia mind kurssi ka kodulehe tegemisega. Erinevad ülesanded, mis meile selle kursuse raames anti, arendasid meid paljudest erinevatest piirkondadest, olgu selleks siis tõepoolest oma veebilehe tegemine, erivajadustega inimestele mõeldud tarkvaraga tutvumine või mõne võõra veebilehe hindamine.
Mida ma selle kursuse raames õppisin? Väga palju õppisin tegema iseseisvat tööd. Kuna meil pole enne olnud kursusi, mis on pooleldi veebipõhised, siis polnud ma harjunud nii suurel hulgal iseseisvat tööd tegema, harjumuspärane on ju enamus ülesandeid juba loengus ära teha. Õppisin nägema IT rolli ka erivajadusega inimese silme läbi, tutvusin erinevate erivajadustega inimestele mõeldud tarkvaraga. Kindlasti oli minu suurimaks õppetunniks veebilehe koostamine, see oli midagi, mida algselt ületamatuks takistuseks pidasin. Õnneks siiski eksisin.
Mis aitas mul õppida? Õppida aitas mul abivalmis õppejõud, kes oli nõus igale küsimusele vastama. Kindlasti aitasid mul õppida ka materjalid, mis olid meie loengu veebikeskkonnas üleval, ka veebikeskkond ise oli ülimalt kasulik. Väga meeldis mulle see, et alati oli võimalus ka teiste õpilaste ajaveebe ja tehtud töid vaadata. Ka minu kursusekaaslased olid väga abivalmid, kohe kui keegi midagi ei osanud, olid kõik nõu ja jõuga abiks.
Kokkuvõtteks leian ma, et antud kursus oli väga asjalik ja mulle ülimalt kasulik. Olen väga rahul, et meie õppekavas antud kursus sees on.

Sunday, October 17, 2010

Ülesanne 5.

Meie viiendaks ülesandeks oli analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte. See on väga huvitav ülesanne just selletõttu, et me kõik oleme pidanud kodulehe tegema ning kõik teame kuivõrd vaevanäudev see ülesanne oli. Mina valisin analüüsimiseks Carmeni kodulehe, mis asub aadressil:
http://web.zone.ee/kcarmeneep/

Valisin Carmeni kodulehe, sest mulle jäi juba eelnevates loengutes silma, et tema sai antud ülesandega meie grupist kõige paremini hakkama, seega leian et tema koduleht on meie grupi kodulehtedest nn. „musternäidis“ ja me kõik võiksime tema kodulehe kujundusest õppust võtta.

Carmeni kodulehe teemaks on rehabiliteerimine, mis on ka üsnagi palju seotud meie erialaga. Koduleht oli väga kompaktne, kogu seal olev tekst oli väga asjalik ja annab lugejale kindlasti hea ülevaate rehabiliteerimise olemusest.
Kodulehe kujundus on lihtne ja loogiline. Kirjastiiliks on Times New Roman ning fondisuurus on 12. Tekst on paigutatud lehel vasakusse äärde. Taustavärviks on valitud roheline, ning teksti värviks kollane. See teeb teksti jälgimise üsnagi hõlpsaks.Täidetud on ka nõuded, mis meile kodulehe tegemisel esitati: kolm omavahel lingitud faili, kolm graafilist elementi ning ühine CSS-fail.

Kontrollisin kodulehe standardsust ka validaatori abil. Kasutasin http://validator.w3.org/ validaatorit ning Carmeni koduleht läbis validaatori edukalt. Carmeni tehtud koduleht on erivajadustega inimestele kasutamiseks sobiv. Kokkuvõtteks võib öelda, et Carmen on antud ülesandega vägagi edukalt hakkama saanud.

Wednesday, October 6, 2010

Ülesanne 4

Tugitehnoloogia

Käesolevas blogipostituses võrdlen helikirja ja punktkirja. Valisin just need kaks vahendit, sest olles käinud praktikal eelkõige asutustes, kus üldjuhul nägemisvaegustega inimesi eriti ei leidu, on minu teadmised neile pakutavatest abivahenditest üsna kasinad. Seega otsustasin ennast just nende vahenditega veidikene rohkem kurssi viia. Usun, et puutun tulevikus nägemisvaegustega inimestega üsna palju kokku ning siis on ju hea, et olen nende vahenditega ka veidikene tuttavam.

Helikiri on tekst, mis on esitatud kõnes. See on nägemispuudega inimeste jaoks üsna oluline abivahend, sest just helikirjas on loetud nägemispuudega inimeste jaoks palju raamatuid. Neid heliraamatuid on võimalik kuulata erinevatelt internetiaadressitelt ninga laenutada ka raamatukogudest. MTÜ Helikiri on asutus, mis pakub nägemispuudega inimestele võimalust kuulata heliraamatuid arvuti abil interneti vahendusel. MTÜ Helikiri alustas oma tegevust juba 1986 aastal. Siis loeti sisse heliajakiri „Tamula“
Suur hulk helikirjas raamatuid on olemas Eesti Pimedate Raamatukogus. Seal leidub lisaks teistele ka näiteks K. Ristikivi, J.F. Cooperi, R. Kaugvere, A. Mägi ja J.R.R. Tolkieni teoseid.
Helikirja loetud raamatute arv suureneb raamatukogus pidevalt, see annab nägemispuudega inimestele võimaluse tutvuda paljude erinevate ilukirjanduslike teostega.

Punktkiri ehk Braille´i kiri on rahvusvaheline reljeefsetest punktidest koosnev kiri. Punktkirja loetakse sõrmede abil. Seda kirjutatakse paksule paberile käsitsi vastava tahvli ja spetsiaalse kirjutusvahendi, stihvti, abil või punktkirja kirjutusmasinaga või trükitakse arvuti abil punktkirjaprinteriga. Nagu enne mainitud, vajavad punktikirjaprinterid eripaberit ning tekitavad küllalt palju müra. Võrreldes tavaprinteriga on need ka võrdlemisi aegalsed. Punktkirjaprinter suudab printida kuni 2000 tähemärki minutis, tavaprinter teeb sama arvu tavasuuruses tähemärke sekunditega. (K. Kikkas 2009) Olgugi, et punktkirjaprinter on aeglasem kui tavaprinter, on see nägemispuudega inimeste jaoks vägagi tähtis ese. Punktkirja kirjutamiseks on arvutitel olemas erilised klaviatuurid. Braille kirjasüsteem võimaldab pimedail lugeda ja kirjutada, andes neile seeläbi võimaluse edukalt õppida, tegelda huvipakkuvate alade ja valdkondadega ( kirjandus, muusika, keeled jne.) ja tagades parema juurdepääsu vajaminevale informatsioonile. Braille  ehk punktkiri annab pimedaile seega võimaluse tegelda vaimse tööga. Seepärast on punktkirjal nägemispuudeliste integreerimisel määrav osatähtsus. Eestis võeti braille´i kiri ametlikult kasutusele aastal 1883, sest siis loodi Tallinna pimedate kool. (Kals, A. "Eesti pimedate õpetamise ajalugu").

Kokkuvõtteks leian ma, et punktkiri ja helikiri on nägemispuudega inimeste jaoks hädavajalikud abivahendid. Tänu neile on võimalik ka nägemispuudega inimestel tutvuda erinevate ilukirjanduslike teoste ning ka muude kirjutistega.

Kasutatud kirjandus:

1. Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehekülg http://www.epr.ee/sisu/ (06.09.2010)
2. Pimedate Infoühing Helikiri kodulehekülg http://www.helikiri.ee/?sisu=abivahendid (06.09.2010)
3. Kals, A.(1999) Eesti pimedate õpetamise ajalugu. Tartu: Eesti Pimedate Muuseum
4. Kikkas, K. ( 2009) Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/tugitehnoloogia http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia ( 06.09.2010)

Sunday, September 26, 2010

Ülesanne 3.

IT roll erivajadustega inimestele.



Puudeid võib jagada nägemis-, kuulmis-, liikumis-, arengu-, kõne-, koordinatsiooni- ja liitpuueteks. Arvuti kasutamise vajadused ning eripärad sõltuvad inimese puudest. Tõsiasi on aga see, et paljudele puudega inimestele on internet tihti aken välismaailma, seega on väga tähtis et infotehnoloogias mõeldakse ka erivajadustega inimestele ning antakse ka neile võimalus internetist saadavat informatsiooni kätte saada. Enda essees keskendungi erinevatele viisidele, kuidas on nägemis- ja kuulmispuudega inimeste jaoks arvuti kasutamist hõlpsamaks tehtud.

Kuna infotehnoloogia teeb erivajadusega inimeste elu oluliselt lihtsamaks ja mitmekülgsemaks, siis arvutispetsialistid on välja töötanud mitmeid viise, et internetist saadav info oleks kõigile kättesaadav. See võimaldab kõigil ühiskonnaelust ühtmoodi osa saada. (Kikkas, K. 2009)

Nägemispuudega inimeste jaoks on sobivad võtted näiteks sättida vaeteated ja menüüd kindlatesse kohtadesse, siis on neid märksa kergem tähele panna. Lisaks suurendatakse tihti ka hiirekursorit, see aitab vaegnägijatel samuti arvutis hõlpsamini orienteeruda. Kui neid meetmeid kasutada, siis teab erivajadusega inimene, kuhu veateated ja menüü ilmuvad ja ta elu on märksa lihtsam.
Ka pimedatele on mõeldud- nende jaoks on olemas ekraanilugemisseadmed, mille ülesanne on muuta ekraanipilt kõneks. Ekraanilugeja on enamasti tarkvarasüsteem, mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile. Parimaks lahenduseks nägemispuudega inimesele oleks Apple i arvutid, mis sisaldavaid täismahulist ekraanilugejat. Kuid nende hinnada on väga kõrged. Väga vähesed saavad neid endale lubada.(Kikkas, K. 2009)

Kuulmispuudega inimestel tuleb materjal, mis on heliline, muuta hoopsiki visuaalseks. Üldjuhul kasutatakse sellist võtet inimestega, kes on täiesti kurdid. Kuulmispuude korral on olukord vastupidi. Inimestel, kellel on kergem kuulmisvaegus ja probleemid näiteks helide eristamisega, tuleb võtta kasutusele kõrvaklapid. Nimelt tuleb kurdil inimesel muuta heliline materjal visuaalseks. Helide eristamisraskusega inimesel tuleb jällegi appi võtta kõrvaklapid.

Kokkuvõtteks võib leida, et tänapäeval on tehnoloogia üsna palju arenenud ja tänu sellele saavad ka kuulmis- ja nägemispuuetega inimesed kasutada internetti ning tänu sellele on ka nemad „välismaailmaga“ ühendatud ja saavad enamused oma vajalikest asjaajamistest arvuti teel ära tehtud.


Kasutatud allikad:

Kikkas, K. 1995, Erinevatest puudeliikidest ja nende problemaatikast http://www.kakupesa.net/kakk/PIIT/r2.html#Esimene, 26.09.10

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused, 26.09.10

Ülesanne 2. Veebilehe tegemine

Pean tunnistama, et veebilehe tegemise mõte tekitas minus algselt kerget paanikat. Olen üsna arvutikauge inimene ja see ülesanne tundus minu jaoks ülimalt raske ja aeganõudev. Tegelikkuses asi aga nii hull polnudki, peale koodide tegemisega tutvumist oli asi juba palju selgem ja kõige raskem oligi teema valik. Mina valisin oma veebilehe teemaks Autismi. See teema on mulle kolme ülikoolis õpitud aasta jooksul üsna hingelähedaseks saanud ja seega leidsin, et võiksin sellest ka veebilehe teha. Peale mõningast pusimist saingi oma veebilehe valmis. Veebileht valmis- tuli W3C markup validatorist erroreid vaatama hakata. Tuleb tunnistada, et algselt oli minul neid üsna palju. Taaskord üsna palju pingutades, ning teistega nõu pidades suutsin ma enamustest oma erroritest ja warningutest lahti saada ja jäin tehtud tööga rahule. Lõpp hea- kõik hea :)
Kodulehe tegemisest märksa raskem on minul millegi tõttu oma blogis linke aktiveerida, vajutan küll ülevalt "insert link" nuppu ning teen kõik vajalikud toimingud nagu kord ja kohus, kuid millegi tõttu minu link siiski ei aktiveeru. Seega lisan siia hetkel aktiveerimata lingi.
Minu veebileht asub aadressil: http://www.hot.ee/stargirl13/

Friday, September 10, 2010

ülesanne 1

Puue kui tabu (Rühmatööna valminud, minu tehtud)

Kõige algsemates ühiskondades olid puudega inimesed austatud, tihtilugu leiti, et nad on millegi tõttu kõrgemate jõudude poolt soositud. Veidi hiljem aga leiti, et puudega inimesed ei ole ühiskonnas teiste inimestega võrdsel kohal. Leiti, et neil on midagi „puudu“ ja selletõttu praagiti nad tavaliselt ka ühiskonnast välja.(Kikkas, 2009)
Kuna erivajadustega inimesi praagiti ühiskonnast kergekäeliselt välja, siis ei tegeletud ka nende eluolu parandamisega. Selle jaoks puudus inimestel tahtmine ja sellest tulenevalt ka oskused ja vahendid. Puudega inimesed olid teiste poolt tõrjutud ja põlu all.
Tabu-ajajärgu teise, pehmema perioodina võiks vaadelda eelneva ajajärgu veidi sotsiaalsemat varianti- „ta ei saa seda ega seda teha“ (Kikkas, 2009) Puudega inimesi ei võetud küll kui teistega võrdväärseid ühiskonnaliikmeid, kuid sellegipoolest hakati neid ühiskonda veidikene kaasama. Nende põhivajaduste eest hoolitseti ning neil lasti teha ka lihtsamaid töid.

Allikas: Kikkas,K.(2009)Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele.Loengumaterjal[10.09.2009]
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade

Puue kui tervisehäire
(Rühmatööna valminud, Diaana tehtud)

Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa selle, et puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud. Puudes ei nähtud enam inimesel lasuvat needust ega karistust, puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega. (Kikkas, 2009)

Selline lähenemine pani puudega inimese üha enam passiivse "ravialuse" rolli - tema tervise parandamise eest pidid hoolitsema "targad ja õppinud" arstid ning tema asi oli olla sõnakuulelik patsient, kui ta soovis terveks saada. Puuetes hakati nägema midagi, mis vähendas või isegi nullis inimese teovõime. (Kikkas, 2009)

19. sajandi teisel poolel alguse saanud eugeenikaliikumine, surus paljudes kohtades puuetega inimesed koos teiste "ebastandardsetega" kinnistesse asutustesse, "korralike inimeste" silma alt ära. Eugeenika üheks põhiideeks on "ühiskonna tervise" kui terviku parandamine, suunates järglasi andma (ja üldse ühiskonnaelus domineerima) vaid "parimad esindajad". (Kikkas, 2009)

Eugeenika vaimus mõtteavaldusi kohtab aeg-ajalt tänini, kuid ilmselt pani Teine maailmasõda oma tohutute kaotuste ning sõjakuritegudega paljud oma seisukohti revideerima. (Kikkas, 2009)

Allikas: Kikkas,K.(2009)Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele.Loengumaterjal[10.09.2009]

Puue kui eluviis (Rühmatööna valminud, Kerli tehtud)

Üha rohkem on ühiskonnas erivajadustega inimeste seas hakanud levima enda määratlemine ühtse "kultuurina", kellel on oma keel ja kombed. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi (Kikkas, 2005). Kuid sealjuures tuleb kindlasti oluline meeles pidada, et niiviisi ennast määratleda saab vaid iga inimene ise ja näiteks kurtide järeltulijad ei kuulu automaatselt "kultuuri", mille osana nende vanemad on ennast määratlenud.

Allikas: Kikkas,K.(2009)Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele.Loengumaterjal[10.09.2009]

Eesti lähiminevik puudega inimestel (Rühmatööna valminud, Silvia tehtud)

Nagu ilmselt me kõik mäletame siis Nõukogude Liidus puudega inimesi ei olnud. Selline asi on lausa ametlikult dokumenteeritud, erinevate allikate puhul puudus lihtsalt puude kui nähtuse definitsioon.Tegelikult olid nad lihtsalt rangelt eraldatud. Hariduse poole pealt olid füüsilise puudega inimesed eelistatumad. Põhihariduse said küll enamus, aga sealt edasi, pidi olema puudega inimesel endal palju jõudu, tahet ja ka jonni, et edasi saada õppida. Töö võimalused olid üprisgi piiratud – pimedad inimesed tegid harju ja liikumisinvaliidid kingi. (Kikkas,2009)

Nõukogude Liit andis puudega inimesele invaliidsus pensionit, kuid hoidis neid nii öelda „kapis“. (Kikkas,2009). Värske Eesti andis puudega inimestele küll tunnustuse võrdväärsete kodanikega aga samas võttis selle minimaalse elatusvahendi ära. Eriti hariduse näol. Jälgides integreeritud õpetamise suundi Euroopas, kadusid puudega inimestel ära mingigi hariduse saaminegi erikoolide näol. Tavakoolides ei osatud veel piisavalt puuetega laste õpetamist toetada.

Alles lähi aastatel on asi pikkamööda hakanud paranema. (Kikkas,2009)

Nüüdseks on siiski ühiskond arusaamisel, et nii integtratsioon kui ka kaasamine on olulisem puudegainimese puhul. Riigipoole pealt on mõistlikum sotsiaalmaksude maksmise asemel investeerida inimese haridusse ja saada pasiivse abivajaja asemel makse maksev kodanik. (Kikkas,2009)

Allikas: Kikkas,K(2009)Haridustehnoloogia erivajadustega inimestel[10,09,2010]

Puue kui ühiskonna probleem
(Rühmatööna valminud, Tiina osa. Paraku ei leidnud meie kursuse lehelt ei Tiina ajaveebi ega ka tehtud ülesannet, seega tegin ise.)


20. sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - Nüüd hakati puuet vaatama kui ühiskonna võimetust. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada. (Kikkas, 2009)
Tänapäeval on hakatud liikuma arusaamani, et erivajadustega inimene on kogu ühiskonna, mitte ainult oma perekonna probleem.Mitte kunagi ei või teada, millal juhtub nn."Normaalse" inimesega mõni õnnetus, mille tõttu võib ka temast saada erivajadustega inimene, selle eest pole keegi meist kaitstud ja inimesed on hakanud seda mõistma. Üha enam on hakatud tegelema ka ennetustööga.

Allikas: Kikkas,K.(2009)Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele.Loengumaterjal[10.09.2009]